Istub seltskond koos ja ajab juttu. Keegi hakkab rääkima pajatust, kus peategelaseks on mustanahaline (tundmatu inimene, mitte tuttav). Silmagi pilgutamata läheb kasutusele sõna neeger. Segasin siis vahele, et ehk kasutaks mõnda sõna, mis on sobiv ja meeldiv inimesele, kellest räägitakse. Selle peale unustatakse lugu ära ning hakatakse, vabandust väljendit, vinguma, et kuidas nemad ei tohi kasutada neid sõnu, mis neile meeldib ja kuidas kui üks sõna ära keelatakse, siis tuleb varsti järgmine keeld ja lõpuks ei tohigi enam ühtegi sõna kasutada. Ehk siis tiraad sellest, kuidas kohe kaovad kõik valge inimese õigused, sest ma palusin, et äkki ei kasutaks sõna, mis teistele haiget teeb. Kurikael Kangekaelsus on näidanud oma inetut pale.
Kangekaelsus paneb silmaklapid pähe, piirid arengule ja tõkked teele. Mis kasu on õigustest, mis on tulnud kellegi teise õnne arvelt.... Kas on väärt hoida kinni põhimõtetest, mis ei too kaasa muud kui ohtu kogemata valel ajal ja vales kohas solvavaid ning tagasivõtmatuid sõnu lausuda. Sõnu, mida me tihti lausume nii, et teised neid kuulevad. Kuulevad inimesed meie ümber, kellele me oleme eeskujuks, tajume me seda või ei. Tihti on nendeks alt üles vaatajateks lapsed ja noored, kelle maailmapilt ja sõnavara alles kujuneb. Soovime me seda või ei, aga meie teod ja sõnad kujundavad neid kasvavaid ja arenevaid hingi.
Õnneks aga, nagu tõelises hea versus kuri filmis, on igal kurikaelal oma igipõline vastane. Kurikael Kapten Kangekaelsuse vastane on superkangelane Emand Empaatia, kes aitab mõista, et ei ole vaja kinni hoida pealiskaudsetest kinnisideest.
"Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi."
Kui me kujutame ette, et empaatia on kui spekter, kus ühes otsas psühhopaat ja teises otsas ema Teresa, siis mõelgem, kummal poolel te olla tahaks... Kas lasta Kangekaelsusel lämmatada Empaatia või olla avatud tunnetele ja superkangelasena päästa maailm?
No comments:
Post a Comment