Oleks on paha poiss ja ta tädi kimaks omnibussina mööda linna, aga vähemalt nädala jagu päevi oleme kommuunina arutanud, et me võiks... EI! ... lausa peaks kõike, mis siin toimub, filmima. Sest siis oleks me vähemalt sama kuulsad kui Padjaklubi ja nii kuradima rikkad kui Kardashianid.
Minu suureks isiklikuks pettumuseks ei suuda ma kirja panna, kui lõbus meil siin Sõpruse puiesteel on. Kolm naist, ühel või teisel põhjusel sunnitud õnnistatud koos elama. Väga palju koomikat on puhas situatsioonikomöödia, mida ka Monty Pythoni kamp ei suudaks välja mõelda. No ausalt, kui Napakas, Agar ja Joodik-Söödik ühe katuse all päevi mööda saadavad, juhtub enneolematuid asju. Tutvustagem siis seda kolmikut.
Isehakanud sektiliider, kergelt nartsissistlike kalduvustega Napakas. Tema peamiseks plussiks on "pleissi" omamine ning ääretu lahkus selle jagamisel. Ääretu lahkuse all peab ta silmas seda, et kuigi ta pidevalt ähvardab kõiki kuuse alla või naabri kasvuhoonesse magama saata, on endiselt nii kommuuni liikmetel kui külalistel alati soe ja pehme küljealune olemas (kerge vasturääkivus siia esineks episoodis "Isegi siin majas pole nii palju madratseid kui on sissetungijaid"). Samuti peab Napakas oma tugevuseks internetiarve tasumist. Lisaboonusena lubab ta, türanliku pealesurumise asemel, teistel sektiliikmetel endale hüüdnimed valida. Hetkel on valikus "ori", "sitasitikas" ja "keldrikakand". Valikusse plaanitakse võtta ka "pasknäär" ja "unimudilane".
Agar Pagar Ahjuplaadil motoks on selgelt "üks on loll, teine on laisk ja mina pean üksi rabama". Kuigi tihti motod on vaid sõnakõlksud, siis Agar on tõesti oma eesmärgiks võtnud teiste seltsiliste enesehinnangu maatasa trampida. Inimene, kes ärkab enne kukke ja koitu (ehk siis linnamaastikul enne prügiautot ja tänavalampide kustutamist) ja töötab viimaste ülevaloleku minutiteni, peab lihtsalt õelusest pakatama. Ta teeks seda nagu nimelt, näitaks teistele koha kätte... Küll mõni jõuab.
Jõuab ka Söödik-Joodik. Süüa jõuavad kõik sekti liikmed. Hämmastavates kogustes ja imepisikeste vaheaegadega. Joodik aga oi kuidas jõuab juua. Joob vett ja morssi. Vein on ta eriline lemmik. Seda jõuab juua vaatide kaupa. Kaevutäite viisi kaanib ta aga hoopis teed. Kui Ülemiste järve veetase kahanema hakkab, tuleb tõsiselt ukse barrikadeerimisele mõelda, sest just kommuuni ukse taha tulevad inimesed tõrvikute ja sitaharkidega (tee)vett tagasi nõudma.
Lisagem siia veel paar külalisesinejat.
Telesõtlane. Käib aeg-ajalt oma koeraga külas, sest endal tal televiisorit pole. Jah, ka selliseid liigub veel meie seas. Vähemalt toob head ja paremat tollimaksuna kaasa, nii et tema külaskäigud kiidetakse heaks.
Taimetoitlane. Vaatamata kategoorilisele keelule õunu tuua (sest aias õunad mädanevad puu otsa juba ära), võib tema käevangus alati millegi maitsva kotikest näha. Kuna peale õunte tuleb sealt ka kurke-kartuleid ja muud kasulikku, on temagi alati teretulnud. Negatiivne pool selle tegelase juures on, et ta viib Agara halvale teele, sest kuigi kommuunikindral Napakas keelab pidevalt õunte koju tassimise, hiilitakse neid Taime ja Agara poolt ustest ja akendest sisse.
Välk&Pauk. Tegelane, keda tihti näeb ja kuuleb vaid hetkeks. Astub sisse, laenab midagi ja läinud ta ongi. Kuidas asjad tagasi jõuavad, seda ei tea keegi, kuid ometigi tundub, et suuremalt jaolt jõuab kõik ringiga tagasi.
Selline on siis lühikirjeldus tulevast tõsielusarjast "Sõpruse puiestee sekt".
No comments:
Post a Comment