Kuidas ma nüüd blogi teengi? Ei, pigem ikka.... Kuidas ma oma blogi üles leian? Selliste sõnadega hakkasin siis oma ammust aega tehtud blogi üles otsima.
Tegelikkuses ega ma oma originaal-blogi ei leidnudki üles. Selle, mis nii viis või kuus või seitse aastat tagasi tehtud sai, olen kaotanud lõpmatutesse internetiavarustesse ning võimalus on, et inaktiivsuse tõttu see äragi kustutatud. Ega see suur kaotus ei olnud, täpselt üks postitus seal oligi. Aga, tore oleks lugeda, et mis mitu aastat noorem ja lollim mina arvas blogisse sobivat. Mis sellest aga taga nutta, sest nüüd on vanemal ja kordades targemal minul võimalus uuesti alustada ja paremini teha. Täpsemalt öeldes lausa kohustus ehk väljakutse.
Alustagem algusest. Korduvalt olen mõelnud, et peaks/võiks/saaks/olekstoreju blogi pidada. Aga kuidas sa alustad, kui teiste blogisid lugedes tekib pidevalt tunne, et appi, ma ju ei oska/saa/suuda nii hästi ja nii osavalt ja nii põnevalt. Ehk siis, enesehinnang ei lubanud. Läks aga nii, et mu ääretult äge täditütar Liis hakkas blogi pidama ja mina innustatuna tema julgusest tegin endalegi blogi mõned kuud tagasi. Suure hurraaga ja tundide pikkuse töö tulemusena oli blogile nimi olemas. Ja sinna see jäi.
Liikugem aga tänasesse päeva. Või pigem eilsesse. Arutasime Liisiga, et kuidas mõni inimene nii agar on ja mingi idee tekkides hoobilt pihta hakkab. Meie temaga aga kogume enne korraliku hoo sisse, et veidikenegi tehtud saaks. Ja nii tekkiski suurest entusiasmist idee väljakutse esitada nii Liisile kui iseendale.
Väljakutse on imelihtne. 1 päev = 1 postitus. Nii terve oktoober. Muud reeglid puuduvad. Et aga liiga lihtne väljakutsest taganeda ei oleks, siis iga päeva kohta, mil postitus puudub, saab teine väljakutse osaline laiskvorsti kohta ühe häbiväärse loo postitada.
See postitus on minu allkiri lepingule.
“Happy Blogger Games! And may the odds be ever in your favor.” (Suzanne Collins, The Hunger Games, with a little twist)
No comments:
Post a Comment